Kõrvemaa

Põhja-Kõrvemaa on "mägede", soode-rabade, nõmmede ja salapäraste metsajärvedega kaetud ala, mida kutsutakse Eestimaa Šveitsiks. "Mäed" aga pole midagi muud, kui järsunõlvalised oosid, mis sellele piirkonnale iseloomulikud, nagu ka liivaseljandikud, metsad ja rabad. Järvi on oma 30, kuid lugeda kokku ka suuremad rabalaukad, siis tuleb number 50 ligi. Looduskaitse alla võeti need alad 1991.a., millele eelnes 40 aastat Nõukogude armee polügooni staatust: suletud piirkonnad, õppused ning plahvatused, mis piirkonna elanikel siiani meeles. Tänapäeval on need kümned tuhanded hektarid inimtühjad. Kõrvemaal pesitseb rida kaitsealuseid linnuliike, sealhulgas kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg ning leidub hulganisti põnevaid taimi. Tegemist on suurepärase piirkonnaga looduses viibimiseks igal aastaajal – saab nii matkata, jalgrattaga sõita, suusatada, tõsisemalt treenida kui niisama jalutada. Hästi varustatud telkimisalad ja lõkkekohad kutsuvad jalga puhkama ning piknikku pidama. Rohkelt võimalusi loob piirkond loodusfotograafidele, linnu- ja loomavaatlejatele ning seenelistele-marjulistele.